Daniel Defoe ``Robinson Crusoe`` lugemiskogemuse salvestamine

Autor: Daniel Defoe

Pealkiri: ``Robinson Crusoe``

Originaali ilmumise aasta: 1719

Tegevuse aeg ja koht:

Lugu algas Yorkist aastal 1632. Raamatu peategelane rändab palju ringi olles kord teel Londonisse, Brasiiliasse, Aafrikasse ja lõpetades üksikul saarel.

Robinson Crusoe - kuldsete kätega, kiire kohanemisvõimega, hästi haritud ja tundis huvi maailma avastamise vastu ehk ta oli seiklusjanuline. Crusoe oli ka omamoodi põikpäine, sest ta hakkas enda vanemate soovile vastu ja ta viis sihikindalt oma unistused lõpuni. Ta oli kindlasti väga tark mees, sest ta oskas igast olukorrast hästi välja tulla. Kõik uskusid, et temaga kaasneb halb õnn.

Reede - kannibalide poolt saarele toodud vang, kes oli pääsetud reedesel päeval ja sellest ka selline nimi. Ta oli osav, sest ta suutis põgeneda ja ta sai Crusoe ustavaks sõbraks. Ta oli hea õppimisvõimega, sest ta õppis ära inglise keele ja lõpus oli ta tänu Crusoele ristiusku.

Ma arvan, et Reede jaoks oli eesmärgiks lihtsalt põgenemine ja selle ta ka koheselt täitis. Reedel vedas, et ta leidis endale nii ustava sõbra, kes teda aitas ja kes haris teda. Reede oli õnnelik, olgugi et ta soovis koju, oli ta leidnud endale sõbra, kes oli tema jaoks olulisem, kui perekond.

Crusoe sai kindlasti enda seiklusjanu kustutatud ja ilmselt see, et see teekond tema jaoks nii raske oli, tegi talle asja huvitavamaks. Ta kasvas ja arenes inimesena ise palju rohkem, kui ta oleks kunagi mõnes koolis seda teinud.

Üks valgustusaja ideid oli see, et inimene hariks end ja avastaks seda maailma ise ja see sai läbi mõlema käitumise välja toodud, kuigi Defoe raamat on väga teistsugune teistest valgustusaja raamatutest.

Teoses rõhuti haridusele ja maailma avastamisele, mis on valgustusaja väga iseloomulik. Ei olnud ka pikka looduse kirjeldamist ja muud sellist, vaid pidevalt toimus midagi. 

Teose põhiprobleemiks oli see, et kas kuulata isa arvamust või teha enda arvamuse järgi, sarnaselt Shakespeare ``Hamletile``. Erinevalt Hamletist käitus Crusoe enda arvamuse järgi ja see oli talle parem, kuid ka raskem, kui oleks isa arvamus olnud. Mina oleks olukorra samamoodi lahendanud magu seda tegi Crusoe, sest elu ei saa elada teiste järgi.

Mulle meeldis raamat, sest seda ei olnud tüütu lugeda - teksti ei venitatud ja pidevalt olid uued olukorrad. Peategelase käitumine oli minu jaoks üllatav, aga samas mulle meeldisid kõik ta otsused. Teos pani mõtlema, et mida ma ise sellistes olukordades teeksin ja kuidas ma hakkama saaksin.